Superarvuti on oluline valdkond, mis keskendub suure jõudlusega arvutussüsteemide arendamisele ja rakendamisele. Viimastel aastatel on superarvutitehnoloogia (baaskonstruktsioon) areng tehtud märkimisväärseid edusammeDWDM suur andmeedastus), mis on tingitud sellistest teguritest nagu kasvav nõudlus andmetöötluse ja -analüüsi järele, uute algoritmide ja arhitektuuride arendamine ning võimsamate riistvarakomponentide kättesaadavus.
Üks peamisi suundumusi superarvutuses on liikumine eksamastaabilise andmetöötluse poole, mis viitab süsteemidele, mis on võimelised sooritama vähemalt ühe eksaflopi (üks kvintiljon ujukomaoperatsiooni sekundis) arvutusi. See tähendab märkimisväärset jõudluse kasvu võrreldes praeguste petaskaalasüsteemidega, mis suudavad sooritada kuni kvadriljonit ujukomatoimingut sekundis.
Superarvutite teine oluline suundumus on kiirendite, nagu graafikaprotsessorite (GPU) ja väljal programmeeritavate väravamassiivide (FPGA) kasvav kasutamine, et parandada suure jõudlusega andmetöötlussüsteemide jõudlust ja tõhusust. Need kiirendid saavad traditsioonilistelt protsessoritelt maha laadida arvutusmahukad ülesanded, võimaldades neil tõhusamalt töötada ning võimaldades kiiremaid ja täpsemaid simulatsioone ja analüüse.
Lisaks nendele tehnilistele arengutele tehakse ka pidevaid jõupingutusi, et muuta superarvutid kättesaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks selliste algatuste kaudu nagu pilvepõhised teenused ja avatud lähtekoodiga tarkvaraplatvormid. (aluskonstruktsioon DWDM suur andmeedastus)
Üldiselt on superarvuti dünaamiline ja kiiresti arenev valdkond, kus lähiaastatel on palju põnevaid arenguid ja innovatsioonivõimalusi.
